Tapa küla ja selle kõrvale rüütlimõis rajati arvatavasti 13. – 14. sajandil. Esmakordselt on Tapa küla mainitud Akadeemilise Ajalooseltsi ja prof. M. Eiseni kirjades 1482. aastal. Dokumentides esineb nimi mitmel kujul - Tappes, Tappus, Tappas.
Tapa küla asus Tapa mõisa pargist edelas, Tapa – Ambla – Paide maantee ääres, Tapalt 3,5 km. Küla keskel, maantee ääres paiknes tuletõrje lahtine kaev – tsemendist rakete ja puidust kaanega. Kaev oli ehitatud otse allika kohale, seetõttu ei lõppenud vesi ka põuasel aastaajal. Kaevust paremale jäi „oja“, õigemini madalik, mis ulatus Taaveti talust koolimajani. Vesi voolas madalikul aastaringselt. Ojast paremal asus suur mägi – Tapa asundusest kuni Roosmaa asunduseni. Mäge nimetati Rebasemäeks, mis oli looduslikult väga kaunis ja suvine noorte kogunemise koht. Üle oja viis kaks silda: palkidest sild asus Nigula talu kohal, jalakäijate sild oli Kiltre talu lähedal.
Ordu ajal loeti Tapa küla Toolse foogtkonda ja kuulus Ambla kihelkonna alla. Liivi sõja ajal (1558 – 1583) vallutasid rootslased Järvamaa ja 1561. aastal ka Tapa küla. Rootslaste valdusesse jäi küla 1561 – 1626, ehk 65 aastaks. Kui venelased okupeerisid Virumaa, oli piiriks venelaste ja rootslaste vägede vahel Valgejõgi. Vastastikuste rüüsteretkede tulemusena põletati maha Tapa ja teised ümbruskonna külad. 1581. aastal vallutasid rootslased kogu Põhja-Eesti. Põhja sõja (1700 – 1721) ajal läks Järvamaa 1710. aastal Vene riigi valdusesse. Sõja käigus põletati teistkordselt maha Tapa küla ja samuti ka mõis. Aastate jooksul ehitati endise küla asemele uus küla, mis säilitas oma asendi kuni sõjaväelennuvälja ehitamiseni.
Tapa küla kultuurikeskusteks olid rahvamaja ja koolimaja, rahvamajas käisid koos Tapa – Kuru Vabatahtlik Tuletõrjujate Ühing, mille rahvapäraseks nimetuseks oli Magasiait-pritsikuur. Seal toimusid igasugused üritused: käsitöö- ja toiduvalmistamise kursused, rahvatantsuring, jõulupeod jne.
Tapa küla keskel, Männimäel, kasvasid aastaid kaks suurt mändi ja nende vahel asusid kaks raudkivist risti. Rahvahulgas liikusid jutud, et Männimäele olevat maetud kaks Rootsi väejuhti, teised aga rääkisid hoopis Rootsi sõjameeste ühishauast. Üks rist olla katki löödud ja tükid kasutatud Traksi talu vundamendiks. Teine rist oli alles veel 1953. aastal.
Ambla kihelkonna Tapa küla tuntuima paiga Männimäe juurde ehitati 1839. aastal vallakoolimaja, ilma korstnata rehetare, milles peeti kooli kuni 1868. aastani. Hoone püsis „Vanatoa“ nime all aastaid. Kool ei olnud sel ajal kool praeguses mõistes, vaid alguses lugemise õpetamise paik, kus igal pühapäeval keegi kirjaoskaja peremees teatud ajal kokku tulnud lapsi testamendist lugema õpetas.
1868. aastal ehitati vana koolimaja lähedale uus õlgkatusega koolihoone, kus oli üks pikkade pinkidega klassiruum tahvli, kantsli ja oreliga. Kooliõpetaja jaoks oli kaks kambrit köögi ja sahvriga. Kool oli kolmeklassiline, iga klass oma pingireas. Koolis õpetas üks kooliõpetaja eesti keeles. Õppeaineteks olid eesti keel, kodulugu, arvutamine, usuõpetus ja laulmine. Koolil oli ka oma raamatukogu. Õpilaste arv kõikus 25 – 30 ümber. Hiljem kandis kool Lehtse valla Tapa 3-klassilise algkooli nimetust. Kool lõpetas oma tegevuse seoses Tapa sõjaväe lennuvälja laiendamisega 1950-ndate aastate alguses.

TAPA KÜLAKOOLI ÕPETAJAID:
Alfred Kleitsmann 1901 – 1914
Hans Koff 1914 – 1926
Evald Pormann (Paikre) 1926 – 1928
Margareta Tahves (Lees) 1928 – 1930
Johannes Randla 1930 – 1937
Harald Arulaane 1937 – 1941
Helene Korodi 1941 – 1950

Alfred Kleitsmann, külakooli õpetaja, iseloomustab Tapa küla 1903. aastal: „Siinne rahvas elab alles kehval järjel, ainult 19 kohaomanikku, kes endi kohad juba ammu on päriseks ostnud, elavad jõukamalt. Rentnikke on 28, peale selle veel saunamehed. Rentnikel on halb soo-heinamaa, mida vihmarikastel aastatel ära teha ei saa. Karjamaa on ka väiklane kuusemetsa alune plats. Hobuseid ja loomi peetakse vähe ja põllurammu puudusel jäävad põllud lahjemaks. Siinsele rahvale toovad õnnetust Tapa vaksalis olevad alkoholi-hallikad, neid on siin viis. Siiski on mehi, kes need raskused ära võidavad ja hoolsasti maja peavad, ka kirjandust tarvitavad, ajalehti loevad ja avalikust elust osa võtavad.“
Võrreldes Tapa küla rahva jutte kahest ristist Männimäel, jääb õhku rippuma küsimus: kas riste oli ikka kaks? Nimelt kirjutab 1893. aasta 30. juuni „Postimees“: „Ambla kihelkonnas, Tapa küla koolimaja juures, on wäikene mäekene, mida wanaks matusepaigaks tuleb pidada. Mäe peal kaswawad kaks wana põlist mända. Ka on sääl mäel üks kiwist raiutud rist. Rahvas arvab, et mägi seest õõnes on ja et põhjapoolsest küljest, kust mägi kaunis järsk on, sinna wõlwitud õõnsusesse pääseda wõib. Mäe sees pidada rahwa arwamise järgi ka kulda ja hõbedat olema. Nii olla ükskord wanasti , kui sinna mäekülje sisse keldrit tehtud, säält hõbedasi hobusesuulisi ja sadula jalgraudu leitud. Ükskord olla ka kaks meest selle ukse ülesotsimise käsile wõtnud, kust mäe õõnsusesse pääseda wõiks. Nemad olla ka selle üles leidnud. Aga kui uks, mis raudne ja kõwasti kinni olnud, lahti murtud, tulnud mäe seest kange tuul wastu ja kange mühisemine ja kohisemine kostnud meestele kõrwu, nii et nemad hirmu sunnil ukse uuesti mulla alla matnud, ilma et loodetud warandust oleks kätte saanud.“

Tapa küla männimägi ühe ristiga

Tapa küla Männimägi

Seega on ametlik jutt ikkagi vaid ühest ristist. Külakalmistutel nagu ka kirikuaedadel vahel esineva üksiku suure ristikivi puhul pole tõenäoliselt tegemist üksikhaua tähisega, vaid märgiga kogu kalmistu pühitsetusest. Kabelid ja kiviristid lubavad arvata, et vähemalt hilis-katoliku ajal oli suur osa külakalmistutest kiriklikult aktsepteeritud. Üksikhaudu on kiviristiga tähistatud vaid õigeusu kultuurialasse kuuluval Setomaal. Tihti peetakse külakalmistuid rootsi või rootsiaegseteks matusepaikadeks. Valdavalt kajastub ajaloolises pärimuses kalmete kasutamise lõppjärk: hilisemad sündmused on varasemad varjutanud, neid kattes. Tänapäeval arvatakse siiski, et kõik need üksikult seisvad kiviristid on keskaegsete külakalmistute tähised.
Tänapäevaks pole alles enam ei Tapa küla kiviristi ega ka Männimäge – need viis ära NSVL sõjavägi lennuvälja laiendamise tarbeks. Pole ka seda teada, et mäemassi ära transportides oleksid tulnud maa seest välja luustikud, hauapanused või mündid. Ka Tapa küla koolimaja hoonest pole alles rohkem, kui vaid rohtu kasvanud üksik kivist trepiaste.

Lehtse valla Tapa algkool

Tapa külakool Tapa külas

Koolilapsed Männimäel

Männimäel 1935

Männimägi ja Tapa külakool

Tapa külakooli uus koolimaja mis valmis 1868.aastal Männimäe juures. Foto: Eesti muuseumide veebivärav.

Tapa külakooli uus koolimaja mis valmis 1868. aastal Männimäe juures. Foto: Eesti muuseumide veebivärav.

Tapa külakoolimaja ees 1905

Tapa külakooli lapsed 1927 kevad

Tapa külakool 1938

Tapa külakool 1939

Talurahva kool "Vanatuba" XIX saj. teisel veerandil Tapal

Tapa küla Maanaiste seltsi aiatöö kursus 1938

Tapa küla maanaiste selts, õmblus kursus 1937

Männimäe asukoht tänapäeval

Tapa külakooli trepiastmed tänapäeval

Tapa küla talude nimekiri, hoonestus ja omanikud 1930-aastail:

1. Kustakse talu, elumaja rehetoaga, Lilli Kokas
2. Taaveti talu, elumaja rehetoaga, Gustav Neuhaus
3. Peetri talu, elumaja rehetoaga, Pauline Kull
4. Evarti talu, elumaja rehetoaga, Petronella Lutsius
5. Paju-Jüri talu, elumaja rehetoaga, Gustav Veidendamm
6. Paju-Jüri saun, saun, Hans Seiton
7. Pajumardi talu, elumaja rehetoaga, Jaan Rist
8. Paemurru talu, elumaja rehetoaga, Jaan Lees
9. Nigula talu, elumaja rehetoaga, August Weebel
10. Uustalu talu, elumaja, Arnold Burm
11. Juhani talu, elumaja rehetoaga, Eduard Sassiad
12. Kiltri talu, elumaja rehetoaga, Jakob Weiderpass
13. Kangru talu, elumaja rehetoaga, August Kaalep
14. Traksi talu, elumaja rehetoaga, Martha Kukk
15. Koolimaja, koolimaja, koolijuhataja Johannes Randla
16. Möldri talu, elumaja rehetoaga, Emili Wocht
17. Uuetoa talu, elumaja, Juhan Porman
18. Andrese talu, elumaja rehetoaga, Hans Mätlik
19. Kõrtsi talu, elumaja rehetoaga, Juhan Tipner
20. Wanasepa talu, elumaja rehega, Juula Vogelberg
21. Uuemardi talu, elumaja rehetoaga, Johannes Niimann
22. Uuemardi saun, saun, Marie Grünberg
23. Põldsaare talu, elumaja rehetoaga, Jaan Tiits
24. Pähklamäe saun, saun, Jakob Pent
25. Kruusimäe saun, saun, Loviise Türsamäe
26. Räitsaku saun, saun, Juhan Reitsak
27. Paali saun, saun, Anna Adams
28. Sika saun, saun, Mihkel Sika
29. Risti saun, saun, Vidrik Tassing
30. Põldsaare metsavahi talu, Rudolf Klevers
31. Luutuse talu saun, saun, Marie Luutus
32. Pähklamäe saun, saun, Liisa Vogelberg
33. Kuristiku talu, elumaja, Karl Kuristik
34. Vilguta saun, saun, Richard Vilguta
35. Võhma saun, saun, Julius Võhmuta
36. Roosilille talu, elumaja, Roosilille pärijad
37. Männikumäe talu I maja, elumaja, Miina Neggus
38. Männikumäe talu II maja, elumaja, Miina Neggus
39. Aaviku talu, elumaja rehetoaga, August Aavik
40. Weikmanni talu, elumaja, Jaan Weikmann
41. Sinika talu, elumaja, Marie Sinikas
42. Rohimäe asunduse talu, elumaja, Gustav Grünberg
43. Aino asunduse talu, elumaja rehetoaga, Jakob Rumessen
44. Kasemetsa talu, elumaja, Ferdinand Klein
45. Ennisti talu, elumaja laudaga, Johannes Ennist
46. Seitoni talu, elumaja laudaga, Gustav Seiton
47. Mägi talu, elumaja laudaga, Anna Mägi
48. Männi talu, elumaja laudaga, August Wiiar
49. Niinemäe talu, elumaja laudaga, Gustav Lass
50. Lassi väike maja, elumaja laudaga, Gustav Lass
51. Pärnamäe talu, elumaja laudaga, Mihkel Matros
52. Artur Saare talu, karjalaut köögiga, Artur Saar
53. Jalaka talu, elumaja laudaga, Friedrich Hammerschmidt
54. Niine talu, elumaja, Juhan Kivikink
55. Heinaste, elumaja, Embachi pärijad
56. Embachi talu, on Heinaste talu elumaja (kaks talukohta, kuid üks elumaja), Embachi pärijad
57. Lembitu asunduse talu, elumaja laudaga, Kõva pärijad
58. Kullamäe talu, elumaja, Evald Saar
59. Lillemäe talu, elumaja, Jakob Wehnik
60. Metsanurga talu, elumaja, Eduard Pohlmann
61. Bergsteini talu, elumaja, Kaarel Bergstein
62. Kivila talu, elumaja, Kustas Weidentam
63. Kaseniidu talu, elumaja, Hans Klouman
64. Arukase talu, elumaja, Koka pärijad
65. Salu talu, elumaja, Julius Beikman
66. Kasesalu talu, elumaja, Johannes Saalom
67. Mühlbergi talu, elumaja, August Mühlberg
68. Valgemäe talu, elumaja, Johannes Valgemäe
69. Madissoni talu, elumaja, Aleksander Madisson
70. Pihlaka talu, elumaja rehetoaga, Tõnis Lohv
71. Hansmanni talu, elumaja, Vidrik Hansman
72. Kaasiku talu, elumaja, Jakob Luts
73. Metsniku maja, elumaja, Karl Kapp