Tapa küla ja selle kõrvale rüütlimõis rajati arvatavasti 13. – 14. sajandil.
Esmakordselt on Tapa küla mainitud Akadeemilise Ajalooseltsi ja prof. M. Eiseni
kirjades 1482. aastal. Dokumentides esineb nimi mitmel kujul - Tappes, Tappus,
Tappas.
Tapa küla asus Tapa mõisa pargist edelas, Tapa – Ambla – Paide maantee ääres,
Tapalt 3,5 km. Küla keskel, maantee ääres paiknes tuletõrje lahtine kaev –
tsemendist rakete ja puidust kaanega. Kaev oli ehitatud otse allika kohale,
seetõttu ei lõppenud vesi ka põuasel aastaajal. Kaevust paremale jäi „oja“,
õigemini madalik, mis ulatus Taaveti talust koolimajani. Vesi voolas madalikul
aastaringselt. Ojast paremal asus suur mägi – Tapa asundusest kuni Roosmaa
asunduseni. Mäge nimetati Rebasemäeks, mis oli looduslikult väga kaunis ja suvine
noorte kogunemise koht. Üle oja viis kaks silda: palkidest sild asus Nigula talu
kohal, jalakäijate sild oli Kiltre talu lähedal.
Ordu ajal loeti Tapa küla Toolse foogtkonda ja kuulus Ambla kihelkonna alla. Liivi
sõja ajal (1558 – 1583) vallutasid rootslased Järvamaa ja 1561. aastal ka Tapa
küla. Rootslaste valdusesse jäi küla 1561 – 1626, ehk 65 aastaks. Kui venelased
okupeerisid Virumaa, oli piiriks venelaste ja rootslaste vägede vahel Valgejõgi.
Vastastikuste rüüsteretkede tulemusena põletati maha Tapa ja teised ümbruskonna
külad. 1581. aastal vallutasid rootslased kogu Põhja-Eesti. Põhja sõja (1700 –
1721) ajal läks Järvamaa 1710. aastal Vene riigi valdusesse. Sõja käigus
põletati teistkordselt maha Tapa küla ja samuti ka mõis. Aastate jooksul ehitati
endise küla asemele uus küla, mis säilitas oma asendi kuni sõjaväelennuvälja
ehitamiseni.
Tapa küla kultuurikeskusteks olid rahvamaja ja koolimaja, rahvamajas käisid koos
Tapa – Kuru Vabatahtlik Tuletõrjujate Ühing, mille rahvapäraseks nimetuseks oli
Magasiait-pritsikuur. Seal toimusid igasugused üritused: käsitöö- ja
toiduvalmistamise kursused, rahvatantsuring, jõulupeod jne.
Tapa küla keskel, Männimäel, kasvasid aastaid kaks suurt mändi ja nende vahel
asusid kaks raudkivist risti. Rahvahulgas liikusid jutud, et Männimäele olevat
maetud kaks Rootsi väejuhti, teised aga rääkisid hoopis Rootsi sõjameeste
ühishauast. Üks rist olla katki löödud ja tükid kasutatud Traksi talu
vundamendiks. Teine rist oli alles veel 1953. aastal.
Ambla kihelkonna Tapa küla tuntuima paiga Männimäe juurde ehitati 1839. aastal
vallakoolimaja, ilma korstnata rehetare, milles peeti kooli kuni 1868. aastani.
Hoone püsis „Vanatoa“ nime all aastaid. Kool ei olnud sel ajal kool praeguses
mõistes, vaid alguses lugemise õpetamise paik, kus igal pühapäeval keegi
kirjaoskaja peremees teatud ajal kokku tulnud lapsi testamendist lugema õpetas.
1868. aastal ehitati vana koolimaja lähedale uus õlgkatusega koolihoone, kus oli
üks pikkade pinkidega klassiruum tahvli, kantsli ja oreliga. Kooliõpetaja jaoks
oli kaks kambrit köögi ja sahvriga. Kool oli kolmeklassiline, iga klass oma
pingireas. Koolis õpetas üks kooliõpetaja eesti keeles. Õppeaineteks olid eesti
keel, kodulugu, arvutamine, usuõpetus ja laulmine. Koolil oli ka oma
raamatukogu. Õpilaste arv kõikus 25 – 30 ümber. Hiljem kandis kool Lehtse valla
Tapa 3-klassilise algkooli nimetust. Kool lõpetas oma tegevuse seoses Tapa
sõjaväe lennuvälja laiendamisega 1950-ndate aastate alguses.
TAPA KÜLAKOOLI ÕPETAJAID:
Alfred Kleitsmann 1901 – 1914
Hans Koff 1914 – 1926
Evald Pormann (Paikre) 1926 – 1928
Margareta Tahves (Lees) 1928 – 1930
Johannes Randla 1930 – 1937
Harald Arulaane 1937 – 1941
Helene Korodi 1941 – 1950
Alfred Kleitsmann, külakooli õpetaja, iseloomustab Tapa küla 1903. aastal:
„Siinne rahvas elab alles kehval järjel, ainult 19 kohaomanikku, kes endi kohad
juba ammu on päriseks ostnud, elavad jõukamalt. Rentnikke on 28, peale selle
veel saunamehed. Rentnikel on halb soo-heinamaa, mida vihmarikastel aastatel
ära teha ei saa. Karjamaa on ka väiklane kuusemetsa alune plats. Hobuseid ja
loomi peetakse vähe ja põllurammu puudusel jäävad põllud lahjemaks. Siinsele
rahvale toovad õnnetust Tapa vaksalis olevad alkoholi-hallikad, neid on siin
viis. Siiski on mehi, kes need raskused ära võidavad ja hoolsasti maja peavad,
ka kirjandust tarvitavad, ajalehti loevad ja avalikust elust osa võtavad.“
Võrreldes Tapa küla rahva jutte kahest ristist Männimäel, jääb õhku rippuma
küsimus: kas riste oli ikka kaks? Nimelt kirjutab 1893. aasta 30. juuni
„Postimees“: „Ambla kihelkonnas, Tapa küla koolimaja juures, on wäikene mäekene,
mida wanaks matusepaigaks tuleb pidada. Mäe peal kaswawad kaks wana põlist
mända. Ka on sääl mäel üks kiwist raiutud rist. Rahvas arvab, et mägi seest
õõnes on ja et põhjapoolsest küljest, kust mägi kaunis järsk on, sinna wõlwitud
õõnsusesse pääseda wõib. Mäe sees pidada rahwa arwamise järgi ka kulda ja
hõbedat olema. Nii olla ükskord wanasti , kui sinna mäekülje sisse keldrit
tehtud, säält hõbedasi hobusesuulisi ja sadula jalgraudu leitud. Ükskord olla ka
kaks meest selle ukse ülesotsimise käsile wõtnud, kust mäe õõnsusesse pääseda
wõiks. Nemad olla ka selle üles leidnud. Aga kui uks, mis raudne ja kõwasti
kinni olnud, lahti murtud, tulnud mäe seest kange tuul wastu ja kange mühisemine
ja kohisemine kostnud meestele kõrwu, nii et nemad hirmu sunnil ukse uuesti
mulla alla matnud, ilma et loodetud warandust oleks kätte saanud.“
Tapa küla männimägi ühe ristiga
Tapa küla Männimägi
Seega on ametlik jutt ikkagi vaid ühest ristist. Külakalmistutel nagu ka
kirikuaedadel vahel esineva üksiku suure ristikivi puhul pole tõenäoliselt
tegemist üksikhaua tähisega, vaid märgiga kogu kalmistu pühitsetusest. Kabelid
ja kiviristid lubavad arvata, et vähemalt hilis-katoliku ajal oli suur osa
külakalmistutest kiriklikult aktsepteeritud. Üksikhaudu on kiviristiga
tähistatud vaid õigeusu kultuurialasse kuuluval Setomaal. Tihti peetakse
külakalmistuid rootsi või rootsiaegseteks matusepaikadeks. Valdavalt kajastub
ajaloolises pärimuses kalmete kasutamise lõppjärk: hilisemad sündmused on
varasemad varjutanud, neid kattes. Tänapäeval arvatakse siiski, et kõik need
üksikult seisvad kiviristid on keskaegsete külakalmistute tähised.
Tänapäevaks pole alles enam ei Tapa küla kiviristi ega ka Männimäge – need viis
ära NSVL sõjavägi lennuvälja laiendamise tarbeks. Pole ka seda teada, et
mäemassi ära transportides oleksid tulnud maa seest välja luustikud, hauapanused
või mündid. Ka Tapa küla koolimaja hoonest pole alles rohkem, kui vaid rohtu
kasvanud üksik kivist trepiaste.
Lehtse valla Tapa algkool
Tapa külakool Tapa külas
Koolilapsed Männimäel
Männimäel 1935
Männimägi ja Tapa külakool
Tapa külakooli uus koolimaja mis valmis 1868.aastal Männimäe juures. Foto: Eesti muuseumide veebivärav.
Tapa külakooli uus koolimaja mis valmis 1868. aastal Männimäe juures. Foto: Eesti muuseumide veebivärav.
Tapa külakoolimaja ees 1905
Tapa külakooli lapsed 1927 kevad
Tapa külakool 1938
Tapa külakool 1939
Talurahva kool "Vanatuba" XIX saj. teisel veerandil Tapal
Tapa küla Maanaiste seltsi aiatöö kursus 1938
Tapa küla maanaiste selts, õmblus kursus 1937
Männimäe asukoht tänapäeval
Tapa külakooli trepiastmed tänapäeval
Tapa küla talude nimekiri, hoonestus ja omanikud 1930-aastail: